Impaling: Mida see tähendab ja mis on selle päritolu?

Sõna "piitsutamine" tuleneb ladinakeelsest sõnast "palus", mis tähendab vaia, ja seisneb selles, et inimese keha läbistatakse puust või metallist vaia abil ja jäetakse ta sinna aeglasele surmale. Kuigi tegemist on iidse tavaga, sai piitsutamine maailmakuulsaks tänu Vallašia vürstile Vlad'ile.Vlad'i ajalugu on täis legende ja saladusi, kuid on teada, et ta kasutas seda tehnikat oma vaenlaste karistamiseks ja hirmu levitamiseks oma alamate seas. Teema on küll makaaber, kuid selle praktika ja selle ajaloo kohta tasub veidi rohkem teada.

Kokkuvõte: Impaling: Mida see tähendab ja kuidas see tekkis?

• Püstitamine on hukkamisviis, mis seisneb ohvri pärakusse pistmises, kuni see tuleb suust välja.
• Püstitamise päritolu ulatub iidsetesse aegadesse, kuna seda kasutati erinevates kultuurides rasketeks peetavate kuritegude eest karistamise vormina.
• Kõige tuntumaks sai piitsutamine Euroopas siiski 15. sajandi Rumeenias vürst Vlad III piitsutaja ajal, kes sai kuulsaks oma vaenlaste piitsutamisega ja nende kehade eksponeerimisega hirmutamiseks.
• Püstitamist peetakse üheks kõige julmemaks hukkamisviisiks ja see on paljudes maailma riikides keelatud.
• Tänapäeval kasutatakse terminit "piitsutamine" ka ülekantud tähenduses, et viidata olukordadele, kus kedagi pannakse suurele survele või kannatustele.

Püstitamine - kõige jõhkram piinamine ajaloos

Impalmentatsioon on üks kõige jõhkramaid piinamisviise, mida inimene on kunagi loonud. See seisneb ohvri keha läbistamises puukepiga, mis torgatakse läbi päraku või tupe ja läbib kogu keha kuni suust või seljast väljumiseni.

Surm on aeglane ja piinarikas ning võib võtta päevi, enne kui ohver lõpuks verekaotuse või punktsioonist põhjustatud infektsioonide tõttu sureb. Pole ime, et piitsutamist peetakse üheks kõige julmemaks piinamisviisiks, mis on kunagi leiutatud.

Võimaldamine: selle tava päritolu ja areng sajandite jooksul

Püstitamist on harrastatud juba tuhandeid aastaid ja seda võib leida erinevates kultuurides üle kogu maailma. Iidsetel aegadel kasutasid pärslased oma vaenlaste karistamise vormina piitsutamist, samas kui Hiinas kasutati seda praktikat ühe hukkamisviisina.

Sajandite jooksul kasutasid erinevad kultuurid, eriti keskajal, üha enam piitsutamist kui karistusviisi. Seda tehnikat kasutasid laialdaselt ka piraadid ja bandiidid oma ohvrite hirmutamiseks.

Vlad Valgaja: Vallaja verejanuline vürst

Üks tuntumaid tegelasi piitsutamise ajaloos on Vlad III, tuntud kui Vlad Püündaja. 15. sajandil valitses ta praeguse Rumeenia territooriumil asuvat Vallaši piirkonda ja oli kuulus oma vaenlaste piitsutamise poolest.

Vlad III teenis hüüdnime "piitsutaja" oma julmuse tõttu: ta tavatses oma vaenlased vaiadele naelutada ja lasta neil aeglaselt surra. Väidetavalt naelutas ta oma valitsemisaja jooksul üle 20 000 inimese.

Kuidas kasutati keskajal karistusena piitsutamist?

Keskajal oli piitsutamine üks levinumaid karistusviise rasketeks peetavate kuritegude, näiteks reetmise ja mõrva eest. Seda meetodit kasutati ka elanikkonna hirmutamiseks ja valitsejate vastaste mässude ärahoidmiseks.

Hukkamõistetud pussitati avalikult, sageli väljakutel või losside ja kirikute ees, et demonstreerida valitseja võimu ja julmust. Eesmärk oli panna inimesi kartma võimu ja vältida kuritegude sooritamist.

Püstitamise ja poliitika vaheline seos erinevates kultuurides

Lisaks karistamise vormile oli piitsutamine eri kultuurides otseselt seotud ka poliitikaga. Näiteks Hiinas kasutasid keisrid seda tehnikat, et karistada neid, kes olid valitsusele vastu.

Euroopas kasutasid autoritaarsed valitsejad piitsutamist võimu säilitamiseks ja elanikkonna kontrollimiseks. Näiteks Vlad III piitsutas oma vaenlasi nii karistuseks kui ka oma võimu demonstreerimiseks oma alamatele.

Mõned kõige kuulsamad piitsutamise ohvrid läbi ajaloo

Läbi ajaloo on mitmeid inimesi karistuseks või hukkamiseks läbi pussitatud. Lisaks Vlad III-le on pussitatud ka Pärsia kuningas Dareios III, Osmanite sultan Mustafa I ja Hispaania maadeuurija Juan Ponce de León.

Kurioosumid ja hirmuäratavad faktid ühe kõige julmema piinamisviisi kohta, mis on kunagi leiutatud.

Mõned faktid piitsutamise kohta on nii hirmuäratavad, et need tunduvad otse õudusfilmist pärit olevat. Näiteks näitavad mõned ajaloolised kirjeldused, et Vlad III söötis end hukkamisi vaadates - justkui oleks teiste inimeste kannatused olnud tema jaoks vaatemäng.

Veel üks kurioosum piitsutamise kohta on see, et seda ei kasutatud mitte ainult hukkamise, vaid ka piinamise vormina. Hukkamõistjad piitsutasid ohvrid ilma neid kohe tapmata, jättes nad enne lõplikku surma tundideks või isegi päevadeks kannatama.

Empalement on termin, mis viitab hukkamismeetodile, mis seisneb selles, et inimest torgatakse vaia või odaga, tavaliselt läbi päraku või tupe piirkonna, ja jäetakse aeglaselt surema. See hukkamismeetod oli levinud mõnes iidses kultuuris, näiteks Pärsia ja Rooma kultuuris, kuid sai kõige tuntumaks, kuna seda kasutas vürst Vlad III, tuntud ka kui Vlad Vaigustaja Rumeenias.15. sajandil.

Vlad III oli tuntud oma julmuse poolest ja selle poolest, et tema valitsemise ajal pussitas ta tuhandeid inimesi. Hukkamismeetod oli nii jõhker, et ohvrid surid sageli päevade jooksul, kannatades piinavaid valusid. Vlad III sai tuntuks Draculana ja oli inspiratsiooniks iiri kirjaniku Bram Stokeri romaani "Dracula" tegelaskujule.

Tänapäeval peetakse pussitamise praktikat inimsusevastaseks kuriteoks ja see on keelatud kõikides maailma riikides.

Korduma kippuvad küsimused

1. Mida tähendab sõna impale?

Sõna impale on otsene transitiivne verbi, mis tähendab kellegi või looma hukkamist, ajades kepi või pulga läbi selle keha, tavaliselt läbi päraku või tupe, kuni ots tuleb suust või pealaest välja.

2. kust pärineb piitsutamise tava?

Püünistamine on iidne tava, mis pärineb erinevatest kultuuridest ja ajaloolistest perioodidest ning on dokumenteeritud sellistes tsivilisatsioonides nagu pärslased, roomlased ja babüloonlased. Euroopas sai see aga tuntumaks keskajal, kui seda kasutati kurjategijate ja poliitiliste vaenlaste hukkamismeetodina.

3. Mis oli piitsutamise praktika eesmärk?

Püünistamise praktikal oli mitu eesmärki, näiteks karistusena raskete kuritegude eest, poliitiliste või sõjaliste vaenlaste hukkamiseks ja isegi psühholoogilise terrorismi vormina elanikkonna hirmutamiseks.

4. kuidas viidi läbi piitsutamise tava?

Süütamise tava viidi läbi ohvri kehasse, tavaliselt läbi päraku või tupe, kuni selle ots tuli suust või pealaest välja. Ohver võis enne surma tundideks või päevadeks vaiba külge riputada, kannatades talumatut valu ning olles avatud päikesele ja kiskjatele.

5. Millised olid pussitamise praktika mõjud inimkehale?

Püünistamine põhjustas inimkehale korvamatuid kahjustusi, näiteks elutähtsate organite perforatsiooni, sisemise ja välise verejooksu, infektsiooni ja põletiku. Ohver kannatas väljakannatamatuid valusid ja tema surm võis võtta päevi, olles sageli päikese ja röövloomade käes.

6. Kes olid peamised ohvrid, kes olid ülespühkimise praktika ohvrid?

Peamised ohvrid, keda piitsutamispraktika all kannatasid, olid raskete kuritegude eest süüdi mõistetud kurjategijad, poliitilised või sõjalised vaenlased ja isegi süütud süüdistatavad. Seda praktikat kasutati ka psühholoogilise terrorismi ühe vormina, et hirmutada elanikkonda.

7. Kes olid ajaloo peamised piitsamehed?

Ajaloo peamiste piitsutajate hulka kuuluvad Vlad III, tuntud ka kui Vlad Püündaja, kes valitses 15. sajandil Vallašiat ja sai kuulsaks oma vaenlaste piitsutamisega; ja Osmanite sultan Mehmed II, kes väidetavalt piitsutas 1453. aastal Konstantinoopoli piiramise ajal 20 000 kristlast.

8. Kas tänapäeval kasutatakse ikka veel piitsutamise tava?

Püünistamist peetakse julmaks ja ebainimlikuks ning see on peaaegu kõigis maailma riikides kaotatud. Mõnes riigis on see siiski endiselt levinud raskete kuritegude eest määratud karistusena või terroristlike rühmituste praktikana.

9) Milline on seos piitsutamise praktika ja vampiirluse vahel?

Vampiiride piitsutamise seos vampiirlusega on legend, mis on tekkinud ajaloolisest tegelasest Vlad III-st, tuntud ka kui Vlad Püündaja, kes valitses 15. sajandil Vallachiat ja sai kuulsaks oma vaenlaste piitsutamise poolest. Vampiiride legend on arvatavasti inspireeritud Vladist, kes oli tuntud inimvere joomise ja sünge välimuse poolest.

10. Millised olid peamised kirjandusteosed, mis käsitlesid piitsutamise praktikat?

Suurematest kirjandusteostest, mis on käsitlenud piitsutamise praktikat, on Bram Stokeri "Dracula", mis on inspireeritud ajaloolisest Vlad III-st, tuntud ka kui Vlad Püündaja, ja Alexandre Dumas' "Monte Cristo krahv", kus mõnes stseenis on kujutatud piitsutamise praktikat.

11) Milline on katoliku kiriku seisukoht piitsutamise praktika suhtes?

Katoliku kirik mõistab hukkamõistmise kui julma ja ebainimliku tegevuse hukka, mis on vastuolus kristliku ligimesearmastuse ja inimelu austamise põhimõtetega.

12. Milline on ÜRO seisukoht piitsutamise praktika suhtes?

ÜRO mõistab pussitamise kui julma ja ebainimliku praktika hukka, pidades seda inimõiguste ja inimväärikuse rikkumiseks. Seda praktikat peetakse piinamise vormiks ja see on kõikides ÜRO liikmesriikides keelatud.

Milline on loomade õiguste kaitsjate seisukoht seoses pussitamise praktikaga?

Loomade õiguste kaitsjad mõistavad piitsutamise kui julma ja ebainimliku tegevuse hukka, pidades seda piinamise ja loomade väärkohtlemise vormiks. See tava on keelatud kõikides ÜRO liikmesriikides.

Milline on inimõiguste kaitsjate seisukoht seoses piitsutamise praktikaga?

Inimõiguste kaitsjad mõistavad pussitamise kui julma ja ebainimliku tegevuse hukka, pidades seda inimõiguste ja inimväärikuse rikkumiseks. See tava on keelatud kõikides ÜRO liikmesriikides.

15 Milline on psühholoogide seisukoht piitsutamise praktika psühholoogiliste mõjude kohta?

Psühholoogid peavad piitsutamise praktikat äärmuslikuks vägivallavormiks, mis võib põhjustada korvamatut kahju ohvrite vaimsele tervisele ning lisaks traumeerida neid, kes on selle praktika tunnistajaks või saavad sellest teada. Seda praktikat peetakse psühholoogilise terrorismi vormiks, mis võib tekitada elanikkonnas hirmu ja ebakindlust.